Kaugelt kostis hirmsat kolinat, mis muutus järjest valjemaks. Mööda tänavat tormas ennastunustaval ilmel ja ennastsalgava rühkimise saatel Eksponent, vedamas enda järel hulka tühje ämbreid. Ta oli just käinud messil end tutvustamas. Ta oli saabunud oma parimas riietuses, sarmika ning enesekindlana, uskudes, et tal on vettpidav plaan, kuidas kõik külastajad oma võrku püüda. Reaalsus oli paraku see, et ta aur oli läinud enamuses oma seitli sättimisele ning ülikonna imetlemisele. Võrk aga muutus ajapikku üha väiksemaks ja päeva lõpuks leidis ta end kaasa vedamas viite tülikat ämbrit, millest vabanemiseks tal paraku endal oskused puudusid. Ta vajas abi - ja kiiresti. Tal oli jäänud üks õlekõrs. Teda juba oodati, olgugi pisut kaastundlikul ilmel, kuid kindla plaaniga vabastada ta tülikatest ämbritest. Teda ootas Mentor.
Mentor oli täis empaatiat ja elutarkusi. Rahustava taimetee ning tarkade õpetussõnade saatel hakati koos ämbreid lahti harutama.
Selgus, et Eksponendi eeltöö messiga oli olnud olematu või siis äärmiselt pinnapealne. Kohapeal selgus, et seltskond oli täiesti teisest ooperist, ta oli rokkmuusik, kes pidi esinema barokisõpradele. Vorm justkui õige, sisu täiesti mööda. Eksponent tunnistas, et oli liigse enesekindluse kaasabil kompassiseadmise täiesti tahaplaanile jätnud ja nii jäid talle meelde Mentori õpetussõnad: “Tunne oma turgu ja klienti ehk tea, kes su palga maksab”.
Olgugi, et esimene ämber oli lahti harutatud, ei näinud Eksponent veel tunneli lõpus mingit valgust. Ta oli tulnud messile rääkima sellest, kui äge ta ning kui ilus on ta firma logo. Isiklik kasu oli tema pakkumise tsenter. Suure vahutamise keskel ei püüdnudki ta aru saada, kas teisi üldse huvitas see, mida ta rääkis. Kas oli ta mõelnud, kuidas aidata teistel paremaks saada ja ehk oleks olnud kasulikum rääkimise asemel hoopis rohkem kuulata?
Mentor vaatas elutargal pilgul Eksponendi silmadest läbi otse ajukurdude vahele ning sõnas järgmise õpetussõnad: “Inimesel on kaks kõrva ja üks suu. Kasutagem neid proportsionaalselt.”
Eksponent oli vajunud kössi. Taimedest infusioon oli küll teda turgutanud, kuid ta ümber hõljus kujuteldav küsimärkide pilv. Miks nii palju ämbreid???
Tal oli olnud maailmamuutev idee, mis tõotas talle pudrumägesid ja piimajõgesid. Aga selgus, et tema messiboks oli NÄHTAMATU! Ta väljapanek oli olematu - vaid paar lööklauset ja paljundatud A4-formaadis paberilehed. Samal ajal joodi naabrite boksis kohvi ja konjakit, mängiti kabet ning tehti koos pilti. Mentor ei kritiseerinud kunagi Eksponenti, ta SUUNAS teda. Seekord võeti ruuduline paber ning lahendati koos paar matemaatilist ülesannet, mille järel kirjutas Mentor tahvlile: “Ära karda suuri kulusid, karda väikseid tulusid!”
Eksponent tundis, et miski mõjub, veel ei olnud selge, kas see oli turgutava tee looduslik vägi või tagasijõudmine matemaatika põhitõdede juurde.
Tol päeval oli leidnud Eksponent, et tema suurim valuuta on tema naeratus ja sarm. Oligi. Ta võlus teisi, sai kutseid külla ja õhtusöögile. Kuid tal puudus plaan, mida nende kutsetega peale hakata. Ta seadis suuna rätsepa juurde uue ülikonna proovi selle asemel, et veeta aeg uute tuttavate seltsis pidulikul lõunasöögi või klubiõhtul.
Mentor palus Eksponendil astuda maast laeni kõrguva peegi ette ning küsis mängulisel toonil temalt: “Kas sa tulid jutustama või äri ajama?”
Eksponent tundis taas maad jalge all. Ta hakkas sellest välja tulema. Siiski häiris teda viimane viies ämber.
Tal oli olnud kõik viimase detailini perfektselt selge. Ta teadis täpselt, mida pakub. Kuni molekulaartasandini välja. Selgus aga kibe tõde, et tema liftikõne ajal oleks jõudnud sõita Maalt Kuuni välja. Mida ta täpselt seal messil kirjeldas, oli paljude hämmeldus. Kas see etendus on kahevaatuseline? Kas vaheaeg ka on?
Mentori sügavhallides silmades välgatas hetkeks vaevumärgatav muie. Eksponent oli tema juures viibinud juba ligi kaks tundi ja ravi toimis. Koos harutasid nad lahti ka viimase ämbri. “Liftikõne koostamisel on kindlad reeglid ja sa pead alati teadma, millist eesmärki soovid konkreetse kõnega saavutada”, olid sõnad, mis saatsid Eksponendi teele. Ta tundis, et ta tõuseb lendu…
Äri on võitlus, kus jäävad alles tugevamad ja nutikamad. Loeb vastastikune kasu. Siin on hea rakendada oma võitluse ette sõjaväelaste poolt loodud VOOT-tsükkel. Enese teadmata läbime seda tsüklit päevas mitmeid kordi. Selle tsükli teadlik läbimine aitab säästa aega ja parandada ajajuhtimist.
(V)aatlus - kogu fakte, vii end olukorraga kurssi. Kus sa oled? Mis toimub? Mida teised teevad? Mis seisus sa ise oled?
(O)rienteerimine - analüüsi saadud informatsiooni ja valmista ette erinevad tegevusvariandid.Mida see kõik tähendab, milliseid ohte ja võimalusi see pakub? Millised on minu tegutsemise stsenaariumid?
(O)tsustamine - langeta otsus parima tegevusvariandi kasuks
(T)egutsemine - vii otsus ellu!
Millal Sina oma viimased ämbrid “teenisid”?
Comments